Toidukoid
Jahuleedik (Lad. k. Ephestia kuehniella) ehk köögi- või toidukoi on 7-9 mm pikkune liblikas. Esitiivad on toidukoil mustjad või punakaspruunid, tagumised tiivad heledamad. Vastsed elavad ämblikuvõrgulaadses torus. Toidukoid ja vastseid võib leida köögikappidest kuivainete seest, sest nad toituvad jahust, mannast, kuivainetest, pähklitest jms.
Riidekoid
Harilik riidekoi (Lad. k. Tineola bisselliella) on 6-8 mm pikkune ilma mustrita, kollakas-pruunikat värvi ja läikivate tiibadega putukas. Emased koid munevad korraga 30-100 muna, millest kooruvad ca 48 tunniga röövikud. Koiliblikas ise riietele kahju ei tee, aga tema röövikud söövad kõike, mis sisaldab keratiini – villa, naturaalset nahka, karusnahka, linnusulgesid, lõnga jms. Kui nimetatud materjali ei ole, siis söövad röövikud ka puuvilla, linast riiet jms.
Kärbsed
Kärbseid on palju erinevaid liike – nt toakärbes (Lad. k. Musca domestica), äädikakärbes ehk puuviljakärbes (Lad. k. Drosophila melanogaster), lihakärbes ehk porikärbes (Lad. k. Calliphoridae) jne. Kärbes paljuneb tavaliselt riknenud toidus, sõnnikus või olmeprügis. Munast saab vagel ja sellest omakorda kärbes vähem kui kümne päevaga, mistõttu nende populatsioon kasvab suureks lühikese ajaga. Kärbse ohtlikkus seisneb selles, et ta kannab edasi baktereid, mis võivad põhjustada inimestele haiguseid (nt soolenakkuseid). Kui kärbes puutub kokku inimesele mõeldud toiduga, siis jätab ta toidule bakterid, mis tekitavad inimesele haiguseid (nt düsenteeriat).
Herilased
Herilasi on Eestis 12 erinevat liiki, sh vapsikud (Lõuna-Eestis kutsutakse ka vaablasteks). Täiskasvanud herilase keha on erekollane mustade triipudega, tal on neli kilejat tiiba. Herilasel on üks paar tundlaid – nende abil ta tunneb lõhna ja kuuleb. Tagakehas paikneb mürgiastel, mida kasutatakse saagi püüdmisel ja enesekaitseks. Herilane ründab, kui ohustatakse tema pesa. Herilase ohtlikkus inimesele seisnebki peamiselt nõelamises – mõni inimene võib olla herilasmürgi vastu allergiline ning seetõttu võib ohtu sattuda tema elu.
