Rott elab karjas ja võib kohaneda igasuguste oludega. Levinud liigid Eestis on kodurott (lad. k. Rattus rattus) ja rändrott (lad. k. Rattus norvegicus). Kodurott on tumeda karvkattega ning tema saba on pikem kui keha. Rändrott on seevastu hallika karvkattega ning tema saba moodustab ca 80% kehapikkusest. Täiskasvanud roti kehapikkus on üldiselt 18-27 cm ja ta kaalub 190-250 g. Emane rott toob korraga ilmale 6-12 poega, kes juba kolme nädala pärast võivad omakorda järglasi tuua. Aasta jooksul võib emasel rotil sündida kuni 800 järeltulijat.
Rotti peetakse inimesele kahjulikuks, kuna ta saastab toiduaineid ning levitab erinevaid haiguseid (nt tulareemia, hantaviirusnakkus, leptospiroos) ja parasiite (nt kirpe). Rott sööb palju ja ükskõik mida, hammaste kulutamiseks närib ta isegi metalli ja betooni.
