Kärbseid on palju erinevaid liike – nt toakärbes (Lad. k. Musca domestica), äädikakärbes ehk puuviljakärbes (Lad. k. Drosophila melanogaster), lihakärbes ehk porikärbes (Lad. k. Calliphoridae) jne. Kärbes paljuneb tavaliselt riknenud toidus, sõnnikus või olmeprügis. Munast saab vagel ja sellest omakorda kärbes vähem kui kümne päevaga, mistõttu nende populatsioon kasvab suureks lühikese ajaga. Kärbse ohtlikkus seisneb selles, et ta kannab edasi baktereid, mis võivad põhjustada inimestele haiguseid (nt soolenakkuseid). Kui kärbes puutub kokku inimesele mõeldud toiduga, siis jätab ta toidule bakterid, mis tekitavad inimesele haiguseid (nt düsenteeriat).
