Kirp on musta värvi ja umbes mooniseemne suurune (2-3,5 mm). Emane kirp muneb 8-10 muna päevas, mis peidetakse põrandapragudesse või teistesse raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Kirpe on erinevaid liike, nt inimkirp (lad. k. Pulex irritans), koerakirp (lad. k. C. Canis) või kassikirp (lad. k. Ctenocephalides felis), kuid see ei tähenda, et koerakirp elaks ainult koeral või inimkirp ainult inimesel. Kirp võib liikuda inimeselt loomale ja loomalt inimesele. Toitumiseks imeb kirp inimese või looma verd. Ilma toiduta on kirp võimeline elama peaaegu aasta.
Kirp on ohtlik, kuna kirbuhammustuse kaudu levivad erinevad haigused (nt katk, koolera). Kirbuhammustus tekitab inimese nahale lööbe – punnikeste keskel on näha pistejälg, kublad asetsevad lähestikku ning sügelevad tugevasti.
