Majasoomukas on kuni 1,9 cm pikkune, tahapoole ühtlaselt aheneva, veidi lamenenud kehaga putukas. Oma nime on ta saanud keha katvatelt väikestelt hallidelt, hõbedaselt helkivatelt soomustelt. Soomused arenevad kehale alles pärast kolmandat kestumist, enne seda on looma keha sile ja tume. Pea külge kinnituvad tundlad on peened, kuid lühemad kui kodusoomukal. Tagakeha tipul paikneb kolm pikka ja kaks lühikest jätket. Kolme esimese kasvujärgu vastsetel on jäsemed ja kehajätked heledamad kui keha – kollakashallid.
Majasoomukad on väga vilkad ja väldivad valgust. Päeval peituvad need loomakesed pragudesse ja õõnsustesse, kust ilmuvad välja hämaruses. Toiduotsingul võtavad sageli ette pikemaid retki.
Nad liiguvad võimalikult varjatult ning kiiresti, aeg-ajalt peatudes ja otsekui arutledes, millises suunas edasi minna. Kui toit leitud, jäävad nad mõneks ajaks selle lähedusse.
Tänapäeval levivad majasoomukad uutesse elupaikadesse nende munadega saastunud paberpakendite, mööbli või muude esemetega.
